Seni on sotsiaal- ja tervisevaldkond toiminud omasoodu. See tähendab, et inimesed n-ö kukuvad eri teenuste vahele, ei saa aru, mida teha, ega saa abi. Ida-Virumaal katsetati uut lahendust. Meelis Kuusk Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht

Ida-Virumaa on olnud üle saja aasta Eesti üks olulisemaid tööstus- ja energiapiirkondi. Põlevkivi kaevandamine, energiatootmine ja tööstus on andnud riigile väga palju: töökohti, maksutulu, energiajulgeolekut ja majanduslikku kindlust. See on olnud kogu Eesti arengus märkimisväärne panus.
Samas tuleb ausalt tunnistada, et selle arengu kõrval on liiga sageli jäänud tagaplaanile inimesed ja keskkond. Tööstuspiirkonna mõju ei väljendu ainult maastikus nähtavates kaevandustes ning tuha- ja aherainemägedes. See väljendub ka inimeste tervises, elukvaliteedis, sotsiaalses toimetulekus ja kogukondade vastupanuvõimes.
Ida-Virumaa tervisenäitajad on olnud pikka aega Eesti keskmisest nõrgemad. Meil on tõsiseid väljakutseid tervena elatud aastate, krooniliste haiguste, vaimse tervise, sõltuvusprobleemide, tööturu muutuste ja sotsiaalse haavatavusega. Need teemad ei ole eraldiseisvad. Inimese tervis, töö, pere, elukeskkond ja sotsiaalne toimetulek on omavahel seotud. Kui üks osa nõrgeneb, mõjutab see kiiresti ka teisi.
Suure reformi pilootprojekt
Just seetõttu oli Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele oluline osaleda tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise pilootprojektis. Küsimus ei olnud ainult uues projektis või lisarahastuses, vaid selles, kas suudame muuta süsteemi inimese jaoks arusaadavamaks, terviklikumaks ja paremini koordineerituks.
Õiglase Ülemineku Fond on loonud Ida-Virumaale võimaluse teha midagi, mida on aastaid vajalikuks peetud. ÕÜF-i abil ei tegeleta ainult majanduse mitmekesistamise ja ettevõtluse toetamisega, vaid ka parandatakse inimeste heaolu. See on väga oluline põhimõte: õiglane üleminek ei saa tähendada üksnes uusi investeeringuid ja töökohti. See peab tähendama ka paremat elukeskkonda, tugevamat kogukonda ning paremini toimivaid teenuseid inimestele.
Ida-Virumaal suunati sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arendamisse ligikaudu 5 miljonit eurot.
Selle eesmärk on olnud parandada teenuste kättesaadavust, toetada koostööd ning luua paremaid võimalusi maakonna elanikele, kelle abivajadus ei mahu sageli ühe asutuse või ühe valdkonna piiridesse.
Inimesed, kes kaovad süsteemi hammasrataste vahele
Praegune probleem on paljudel juhtudel selles, et tervishoid ja sotsiaalvaldkond toimivad liiga eraldi. Perearst, haigla, kohalik omavalitsus, sotsiaaltöötaja ja teised spetsialistid võivad kõik teha oma tööd hästi, kuid inimese jaoks ei pruugi sellest tekkida tervikut.
Inimene peab ise aru saama, kuhu pöörduda, millist abi küsida ja kuidas eri teenuste vahel liikuda. Keerulisemas olukorras inimesele või tema lähedastele on see sageli liiga suur koormus.
TERVIK/VESTA pilootprojekti mõte ongi olnud seda muuta. Eesmärk on olnud siduda tervise- ja sotsiaalvaldkonna tegevus paremini kokku nii, et inimese abivajadust märgatakse varem, tema liikumine eri teenuste vahel on sujuvam ning spetsialistid töötavad rohkem ühise eesmärgi nimel. See ei tähenda, et kõik teenused peaksid olema ühe asutuse käes. Küll aga tähendab see, et koostöö peab olema selgelt korraldatud ja vastutus ei tohi kaduda süsteemi vahele.

Õiglane üleminek tähendab, et seda peavad inimesed tundma

Ida-Virumaa kogemus näitab, et sellist muutust on vaja. Meie inimesed vajavad, et abi jõuaks õigel ajal õigesse kohta. Kui inimese terviseprobleemid ja igapäevane toimetulek on paremini jälgitud, väheneb ka risk, et probleem jõuab lõpuks erakorralisse meditsiini, haiglasse või hooldekodusse. Varasem märkamine ja parem koordinatsioon on nii inimese kui ka süsteemi jaoks mõistlikum lahendus.

Oluline on ka see, et selline mudel aitab spetsialistidel paremini keskenduda oma põhitööle. Perearstide ja pereõdede koormus on suur, sotsiaaltöötajate töö muutub üha keerulisemaks ning tervishoiutöötajaid ei ole piirkonnas piisavalt. Kui teenuste koordineerimine on paremini korraldatud, ei pea iga spetsialist üksinda lahendama kõiki inimese elu puudutavaid probleeme. Tervisejuhi või koordinaatori roll ei peaks dubleerima olemasolevat tööd, vaid aitama siduda eri osad toimivaks tervikuks.

Ida-Virumaal on see eriti oluline ka seetõttu, et maakonnas toimuvad muutused on korraga majanduslikud, sotsiaalsed ja psühholoogilised. Tööstuse ümberkujundamine, töökohtade muutumine, elanikkonna vananemine ja noorte väljaränne mõjutavad otseselt inimeste kindlustunnet. Kui räägime õiglasest üleminekust, siis ei saa me rääkida ainult ettevõtlusest ja taristust. Peame rääkima ka sellest, kas inimene tunneb, et tema tervis, toimetulek ja tulevik on väärtustatud.

Paremini saab, aga selleks peab reformi jätkama

Pilootprojekt on Ida-Virumaal andnud hea kogemuse. Kohalike omavalitsuste, haiglate, perearstide, sotsiaalministeeriumi, tervisekassa ja teiste partnerite koostöö on muutunud süsteemsemaks. See protsess ei ole olnud lihtne, sest eri valdkondadel on oma loogika, rahastusmudelid ja vastutuspiirid. Kuid just seetõttu ongi oluline, et sellist koostööd ei jäetaks juhuslike kontaktide või üksikute entusiastide peale.

TERVIKute loomisel on tähtis, et edasine mudel oleks selge ja praktiline ning arvestaks piirkondade eripära. Ida-Virumaa vajadused ei ole alati samad mis mõnes teises maakonnas. Meil on oma tööstuslik ajalugu, oma tervise- ja sotsiaalsed väljakutsed, mitmekeelne elanikkond ning tugev vajadus usaldusliku koostöö järele. Üleriigiline raamistik peab andma suuna, kuid piirkondadel peab olema võimalik kujundada toimiv lahendus oma tegelike vajaduste põhjal.

Ida-Virumaa osales pilootprojektis, sest nägime selles võimalust lahendada pikaajalist probleemi: kuidas teha nii, et inimene ei jääks tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahele. Meie ootus on, et sellest tööst kasvaks välja püsivam ja läbimõeldum koostöömudel, mis aitab paremini toetada nii eakaid, krooniliste haigustega inimesi, keerukama abivajadusega peresid kui ka neid, kelle probleemid alles kujunevad.

Uued investeeringud, töökohad ja ettevõtlus on väga olulised, kuid sama oluline on see, et inimene saaks elada tervemalt, väärikamalt ja turvalisemalt oma kodukohas. Õiglane üleminek peab lõpuks olema tuntav inimese igapäevaelus.

VESTA pilootprojekti veab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Sotsiaalministeeriumiga.

Rahastatud Õiglase Ülemineku Fondi meetmest “Ühiskondliku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal”